Maanteetranspordi omahind: kuidas arvutada veoki kilomeetri tegelik kulu?

Veoki kilomeetri omahinda arvutatakse põhimõtteliselt lihtsalt: aasta kogukulud jagatakse aasta läbisõiduga. Praktikas on just selle jagatise sees kõige rohkem lõkse ja praegu maksavad vead eriti palju. IRU, Upply ja Ti 2026. aasta teise kvartali võrdlusuuringu järgi oli diisli keskmine hind ELis 1,94 eurot liitri kohta ning Prantsuse CNR-indeksi järgi kasvasid pikamaaveo tegevuskulud aastaga peaaegu 10%. Kui hind lepitakse kokku turutaseme järgi ja oma omahind jääb teadmata, on kasumi asemel lihtne sattuda kahjumisse.

Esimese sammuna tuleb kulud jagada püsi- ja muutuvkuludeks. Püsikuludeks loetakse veoki ja haagise kapitalikulu (amortisatsioon ning liisingu- või laenuintress), kindlustus, juhi palk koos tööandja maksudega, teekasutustasu ja ettevõtte üldkulud, näiteks dispetšer, raamatupidamine ja telemaatika. Muutuvkuludeks on kütus, hooldus, remont, rehvid ja AdBlue, välisriikide teemaksud ning päevaraha. Eesti teekasutustasu on ajapõhine, mitte kilomeetripõhine. Transpordiameti aruande järgi maksab alates 2024. aastast EURO VI klassi üle 12-tonnine veok kuni kolme teljega aastas 700 eurot ja nelja või enama teljega 1100 eurot. See on püsikulu ning kilomeetri kohta jäävad sellest sendid. Välisriikide teemaksud käituvad teisiti. IRU 2025. aasta neljanda kvartali ülevaate järgi ületab teemaks kilomeetri kohta Austrias ja Ungaris juba kütusekulu. 2026. aasta esimese kvartali võrdlusuuringu järgi on teemaksud Euroopas tõusnud kuni 33%, kõige rohkem Poolas.

Näitame arvutust näitega, mille lähteandmed on eeldatud, mitte turuandmed. Sadulveok koos haagisega läbib 120 000 km aastas. Kapitalikulu on 22 000 eurot, kindlustus 5000 eurot, üldkulud 12 000 eurot, juhi tööandja kulu 3000 eurot kuus ning päevaraha 6000 eurot aastas. Kütusekulu on 30 liitrit 100 km kohta hinnaga 1,60 eurot liitri eest ilma käibemaksuta, hooldus ja rehvid 0,14 eurot kilomeetri kohta, välisteemaksud keskmiselt 0,12 eurot kilomeetri kohta ja teekasutustasu 1100 eurot. Kütus annab siis 0,48 €/km, juhi palk ja päevaraha kokku 0,35 €/km ning kapitalikulu 0,18 €/km. Kogukulu on ligikaudu 170 900 eurot aastas ehk 1,42 €/km. Kütuse osakaal on umbes kolmandik, mis ühtib Haanpaa juhi Tiit Pariku hinnanguga, et nende ettevõttes moodustab kütus kolmandiku kuludest.

Esimene lõks on läbisõit. Näite püsikulusid (kapital, kindlustus, juhi palk, teekasutustasu ja üldkulud) on 76 100 eurot aastas. 120 000 km korral teeb see 0,63 €/km, 90 000 km korral aga 0,85 €/km. Kilomeetri kogukulu kasvab seega 1,42 eurolt 1,64 eurole ehk ligi 15%. Seepärast võib sama veok teenida ühele ettevõttele kasumit ja teisele kahjumit: erinevus tuleb sageli rakendusest, mitte hinnast.

Teine lõks on kilomeeter, mille eest keegi ei maksa. Co3 viidatud andmetel läbitakse ELi keskmisena 21,6% veokite kilomeetritest tühjalt. Kui jagada näite omahind 1,42 €/km ainult koormaga läbitud kilomeetritega, on tegelik kulu tasulise kilomeetri kohta 1,82 €/km. Lisandub ooteaeg laadimisel, mille eest sageli ei küsita tasu. Seetõttu tasub arvutada ka päeva- ja tunnihind, mitte ainult kilomeetrihinda.

Kütus on ka kõige kiiremini kõikuv kuluartikkel. 30 l/100 km juures tähendab iga 10 senti liitri hinnas 3 senti kilomeetri kohta. ERRi andmetel kallines diisel septembris maailmaturul paari nädalaga 36 senti liitri kohta. Näite veoki puhul teeb see ligikaudu 11 senti kilomeetri kohta ehk umbes 8% kogukulust. Pariku sõnul ei saa ükski veoettevõte sellist kulu enda kanda hoida ning see tuleb kütuse lisatasuga edasi anda. Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi märkis samas artiklis, et eelarve ei võimalda diislikütuse aktsiisi langetamist.

Juhikulu on teine surve all olev rida. IRU 2025. aasta juhipuuduse aruande järgi on Euroopas täitmata 13% juhikohtadest ehk umbes 502 000 ametikohta, mis võib palgakulu veelgi survestada.

Omahind ei ole veel müügihind. Hinnale tuleb lisada marginaal, ostjate maksetähtaegade rahastamise kulu, trahvid, remondiseisakud ja kütuse lisatasu klausel. Mõistlik on arvutada omahind iga veoki kohta eraldi, mitte parkide keskmisena, ja uuendada seda vähemalt kord kuus kütusekaardi ning tahhograafi andmete põhjal.