Eesti eksport kasvas septembris 12%, enim vedasid naftatooted

Eesti kaupade eksport suurenes septembris aastaga 12% ja import 8%, teatas Statistikaamet. Välja veeti kaupu 1,78 miljardi ning sisse 2,05 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 269 miljonit eurot.

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 16% ning moodustas kogu väljaveost 66%.

Suurima kasvu andsid mineraalsed tooted
Mineraalsete toodete eksport suurenes 77 miljoni euro võrra. Olulist rolli mängis põlevkiviõli: Singapuri suunduv eksport kasvas 54 miljoni euro võrra, peamiselt mineraalsete toodete toel.

Elektriseadmete väljavedu kasvas 20%, ulatudes 281 miljoni euroni. Metallide ja metalltoodete eksport suurenes 27%. Puidu ja puittoodete väljavedu kasvas seevastu vaid 1% ning transpordivahendite eksport vähenes 11%.

Lähiturud püsivad esikohal
Suurimad ekspordipartnerid olid Soome, Läti ja Rootsi, kuhu läks vastavalt 15%, 11% ja 9% kaupade väljaveost. Soome ja Rootsi müüdi enim elektriseadmeid.

Impordis suurenes kõige rohkem keemiatööstuse tooraine ja toodete ning metallide ja metalltoodete sissevedu. Leedust lisandus eeskätt diislikütust ja bensiini.

Ekspordikäive ei näita veomahu muutust
Avaldatud summad on jooksevhindades. Ekspordi 12-protsendilist kasvu ei saa seetõttu võrdsustada sama suure tonnide, konteinerite või veokikoormate lisandumisega.

Kaubagrupid annavad siiski erineva pildi võimalikust veonõudlusest. Õlitoodete kaubandus on seotud vedellastilogistikaga, elektriseadmed ja metalltooted teistsuguste käitlus- ning veolahendustega. Puiduveo nõudluse hindamiseks jääb üheprotsendilisest käibekasvust väheks: vaja on teada ka koguseid ja veosuundi.